UUCP mis see veel oli oli?
UUCP ehk Unix-to-Unix Copy Protocol oli süsteem, kus Unixi operatsioonisüsteemiga suured arvutid (mitte kodused PC-d) omavahel telefoniliine pidi suheldes faile ja käske vahetasid.
Erinevalt tänapäevasest internetist, kus ühendus on pidev , töötas UUCP hulgilao põhimõttel (store-and-forward):
1. Sina saatsid oma ülikooli terminalist e-kirja või postitasid uudisgruppi.
2. Arvuti salvestas selle kettale.
3. Öösel, või kindlatel kellaaegadel, helistas see arvuti modemiga järgmisse, “suuremasse” arvutisse (näiteks Tallinnas).
4. Arvutid vahetasid “pakid” – sinu kirjad läksid teele, vastused ja uudised tulid tagasi.
5. Ühendus katkestati.
Allikad:
• UUCP tehniline kirjeldus ja ajalugu (Vikipeedia): https://et.wikipedia.org/wiki/UUCP
• FidoNeti ja UUCP tehniline võrdlus (Randy Bush, 1992): https://www.fidonet.org/inet92_Randy_Bush.txt
UUCP Eestis: Tartu-Tallinn-Helsingi telg
Kui FidoNet oli anarhistlik ja meelelahutuslik, siis UUCP oli “tõsine tööriist”. Seda kasutasid akadeemikud, teadlased ja esimesed IT-professionaalid. See oli kanal, mille kaudu liikusid teadustööd, lääne tarkvara lähtekoodid ja poliitiline info.
• Soome sild: Eesti UUCP nabanöör oli ühendus Soomega. Tallinna Tehnikaülikool ja KBFI (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut) said soomlastelt kingituseks modemeid, et luua side Helsingiga.
• Tartu mured: Kuna Tartu telefoniliinid olid nii halvad, et otse Helsingisse helistada ei kannatanud, tekkis ahel: Tartu Ülikooli arvuti helistas Tallinnasse ja Tallinn omakorda Helsingisse. Anne Villems on meenutanud: “Meie Tartus olime ka uljad: muretsesime endalegi modemi ja üritasime Tartust Helsingisse helistada… meie telefoniliinid ei pidanud aeglasele modemile vastu. Siis üritasime Tallinnasse helistada.”
• Väravad: UUCP oli pikka aega ainus viis saada “päris” interneti e-posti. Inimesed nagu Andres Bauman (KBFI) ja Arne Ansper ehitasid väravaid (gateways), mis võimaldasid tavalistel PC-del ja FidoNeti kasutajatel läbi UUCP toru maailmaga suhelda. Näiteks Anto Veldre meenutab: “Andres Bauman KBFIst kirjutas grandiraha eest UUCPd ja Pegasuse meili siduva proge.”
Allikad:
• Raamat “PRINT(MEMCPY[])” (Andres Kütt, 2022) – Anne Villemsi intervjuu (lk 404): https://media.voog.com/0000/0049/9532/files/memcpy_digital.pdf
• Raamat “PRINT(MEMCPY[])” – Anto Veldre intervjuu (lk 374): https://media.voog.com/0000/0049/9532/files/memcpy_digital.pdf
• Raamat “PRINT(MEMCPY[])” – Meelis Roosi intervjuu (lk 259): https://media.voog.com/0000/0049/9532/files/memcpy_digital.pdf
3. Mida seal liigutati?
• E-post: See oli peamine. Aadressid olid alguses keerulised, sisaldades hüpete teekonda (nt hormel!george!hhs!bostic), kuid hiljem tekkisid juba tuttavamad kujud (nt taavi@pm.ew.su – pange tähele “EW” nagu Eesti Vabariik ja “SU” nagu Soviet Union). Taavi Talvik meenutab: “Edasiga seoses sain ma umbes aastal 1989 või 1990 endale meili, mille aadress oli taavi@pm.ew.su.”
• Usenet (Newsgroups): Ülemaailmsed vestlusgrupid. See oli koht, kust saadi infot kõigest – alates programmeerimisest kuni poliitikani. UUCP kaudu “pumbati” need vestlused öösel Eestisse ja hommikul said kohalikud neid lugeda.
• Tarkvara: Kuna ühendused olid aeglased, oli FTP kasutamine reaalajas võimatu. Kasutati “FTP-d üle e-posti” – saatsid robotile kirja ja see saatis sulle tarkvara jupphaaval vastuseks tagasi.
Allikad:
• Raamat “PRINT(MEMCPY[])” – Taavi Talviku intervjuu (lk 330, 332): https://media.voog.com/0000/0049/9532/files/memcpy_digital.pdf
• Tiigrihüppe ajalugu ja UUCP lõpp (Wikipedia): https://en.wikipedia.org/wiki/Tiigrih%C3%BCpe
Leave a Reply