1980ndate lõpp ja 90ndate algus oli aeg, mil andmed liikusid mööda roostes telefoniliine ja “võrk” ei tähendanud pilveteenust, vaid öist modemi vilinat. See on lugu FidoNetist – anarhistlikust võrgust, mis ühendas maailma ammu enne, kui Internetist sai laiatarbekaup.
WTF on FidoNet?
Unusta fiiberoptika ja 5G. FidoNet sündis 1984. aastal San Franciscos ja oli oma olemuselt geniaalselt lihtne store-and-forward (salvesta-ja-edasta) süsteem.
See toimis nii: sina kirjutasid oma arvutis kirja või postituse foorumisse. Sinu modem helistas kohalikku BBS-i (sõlme ehk node‘i) ja laadis selle üles. Öösel, nn Zone Mail Hour ajal, mil telefoniliinid olid vabad ja (mõnes riigis) odavamad, helistas see BBS järgmisele, see omakorda järgmisele, kuni pakk jõudis sihtkohta. See oli detsentraliseeritud ja süsteemiväline – keegi ei omanud FidoNetti, see jooksis entusiastide (sysop‘ide) koduarvutites.
Region 49: Kuidas Eesti end Nõukogude Liidust välja “häkkis”
Ametlikult algas Eesti Fido-ajastu 1989. aasta lõpus, kui Andrus Suitsu ja Tarmo Soodla panid Tallinnas püsti esimese toimiva meilisõlme. See oli sisuliselt digitaalne diversioon Nõukogude süsteemi vastu.
Kui Venemaa kuulus FidoNeti hierarhias regiooni 50 (Region 50), siis Eesti poisid ei tahtnud Moskva “ülemvõimu” all olla isegi mitte virtuaalselt. Läbi Soome kontaktide ja nutika diplomaatia suutis Eesti 1990. aasta septembris välja võidelda omaenda iseseisva regiooni – Region 49. Mõelge sellele: Eesti oli küberruumis iseseisev peaaegu aasta varem kui pärismaailmas.
Aadressiruum oli range: Tsoon:Võrk/Sõlm.Punkt. Eesti tähis oli 2:49 (Tsoon 2 ehk Euroopa, Regioon 49 ehk Eesti). See oli meie esimene digitaalne riigipiir.
BBS-id: Purgid aknalaual
Enne veebi olid meil BBS-id (Bulletin Board Systems) ehk “purgid”. Need olid serverid, kuhu sai sisse helistada, et faile vahetada ja juttu ajada.
• Esimene pääsuke: Eesti esimese BBS-i nimega Eesti BBS #1 (tuntud ka kui PirnBox) pani 1989. aasta lõpus käima Lembit Pirn Autotranspordi Arvutuskeskuses. See oli koht, kust kõik alguse sai.
• HNS (Hackers Night System): Nagu nimigi ütleb, oli see öine süsteem. Päeval tehti telefoniliinil tööd, öösel lükati modem taha ja häkkerid võtsid liini üle. Seda vedasid Tarmo Ausing ja Tõnis Reimo.
• MamBox: Tarmo Mamersi legendaarne purk (2:490/40), mis toimis paljudele “vaimseks isaks” ja oli keskne sõlm Eesti FidoNeti liikluses.
• Dark Corner: Skype’i ja Kazaa hilisema looja Priit Kasesalu (2:490/14) süsteem. See oli tehniline eliitüksus, kus liikus “hämara tsooni” materjali – häkkimisõpetusi ja koodinäiteid,.
• Lucifer BBS: Tartus tegutsenud Veiko Tamme (2:491/666) süsteem, mis oli kuulus oma tohutu failiarhiivi poolest – ajal, mil internetile ligipääs oli vähestel, oli see koht, kust sai kätte värskeima info ja tarkvara.
Tehniline metsik lääs: Vladivostoki “sneakernet” ja 2400 boodi
Riistvara oli defitsiit. Alguses olid 2400-boodised modemid, hiljem tulid 9600-sed ja US Roboticsi “Courier” oli juba staatuse sümbol. Kuna kaugekõned olid kallid ja ühendused aeglased, toimus andmevahetus vahel füüsiliselt.
Legendaarne häkker Tõnu Samuel meenutab üht absurdset seika, mis iseloomustab ajastut: FidoNeti kasutajad lendasid Vladivostokist ja Moskvast Tallinnasse, kohvrid täis viietolliseid flopikettaid. Miks? Sest sadade ketaste füüsiline kohaletoimetamine ja kopeerimine oli kiirem ja odavam kui andmete liigutamine üle Nõukogude telefoniliinide modemiga.
Sotsiaalne kiht: Eliit ja BBSummerid
FidoNet ei olnud massimeedia; see oli elitaarne klubi. Aktiivseid kasutajaid oli Eestis tippajal (1997. a) umbes 653, kuid tuumiku moodustasid 50–100 inimest, kes olid väga targad ja tehniliselt pädevad.
See seltskond ei suhelnud ainult ekraani vahendusel. Korraldati kokkutulekuid nimega BBSummer ja BBWinter. Esimestel üritustel käisid ka FidoNeti Euroopa koordinaatorid (nagu Ron Dwight), kes Eesti skeenet toetasid. Just nendelt üritustelt ja “purgist” saadud kontaktid moodustasid võrgustiku, millest hiljem kasvasid välja Eesti IT-tiigri alustalad – MicroLink, Skype, Uninet ja teised.
Lõppmäng
BBS-ide ajastu hääbus, kui internet (TCP/IP) muutus kättesaadavamaks ja tekkisid veebipõhised lahendused. Lõpliku hoobi andis 1999. aastal Eesti Telefoni kehtestatud minutipõhine kõnealustustasu, mis muutis hobikorras modemiühenduste pidamise liiga kulukaks. Kuid vaimsus jäi – see anarhistlik ja “tee ise” suhtumine on kodeeritud Eesti e-riigi DNA-sse.
Nagu ütles Anto Veldre: “Me olimegi hullult ägedad! See oli ka üks põhjus, miks me sellega tegelesime.”
——————————————————————————–
Kasutatud allikad ja viited (URLs):
FidoNeti tehnoloogia ja ajalugu: Randy Bushi detailne ülevaade (1992), kuidas FidoNet tehniliselt toimis. 🔗 https://www.fidonet.org/inet92_Randy_Bush.txt
FidoNet ja Eesti (Vikipeedia): Ülevaade Eesti regioonist (Region 49), ajaloost ja hääbumisest. 🔗 https://et.wikipedia.org/wiki/FidoNet
Raamat “PRINT(MEMCPY[])” (Andres Kütt, 2022): Põhjalikud intervjuud Eesti IT-pioneeridega (Tõnu Samuel, Tarmo Mamers, Anto Veldre jt), kes räägivad FidoNetist, BBSidest ja “krokodillidega” keskjaamades käimisest. (Vt lk 23, 142, 237, 282). 🔗 https://media.voog.com/0000/0049/9532/files/memcpy_digital.pdf
Teatetahvlisüsteem (BBS) Vikipeedias: Info Eesti esimese BBSi (PirnBox) ja teiste süsteemide kohta. 🔗 https://et.wikipedia.org/wiki/Teatetahvlisüsteem
FidoNet Nodelist (Ajalooline arhiiv): Nimekirjad, mis tõestavad Eesti sõlmede (nagu Dark Corner, 2:490/14) olemasolu ja struktuuri. 🔗 https://stuff.mit.edu/afs/athena/reference/net-directory/host-tables/FIDONet-Hosts.txt
Leave a Reply